Tuesday, June 7, 2011

Teisipäev, 7. juuni

Päev algas prooviga ning seejärel jätkus bussiekskursiooniga Neeme Raua juhtimisel. Neeme on elanud New Yorkis 17 aastat. Mõned märkmed Neeme jutust linna kohta.

Fakte New Yorgist

Linnas elab 6 korda rohkem inimesi kui Eestis (ca 8 mln inimest). Lisaks kui arvestada ka New Yorkiga piirnevad alad siis on elanikke kokku ca 20 mln. New York koosneb 5 linnaosast. Keskuseks on Manhattan, mis asub saarel, mida ühelt poolt (läänest) piirab Hudson river ja idast East river. Piiratud pindala tõttu saab ehitada vaid kõrgustesse. Seetõttu on keskuses palju pilvelõhkujaid. (Eve täiendas, et igal majal on õigus õhule (kõrgusele). Viimast õigus saab vabalt võõrandada ehk kõrged majad on ehitatud teiste majade õiguste arvelt).

Kõige esimestena aastal 1624 tulid New York alale Hollandlased. Siis pandi linna nimeks Uus Amsterdam. Hollandlaste järel tulid inglased, kes said selle ala (lahingutes) oma valdusesse. Inglise York-i hertsogi järgi pandi linna nimeks New York.

New York on olnud alguses peale kõige suurem linn Ameerikas. New York on linn, mis on esimeseks kohaks, kuhu maandutakse Ameerikasse tulles. Seetõttu on linna tekkinud palju erinevaid rahvuslikke kogukondi. Linnas räägitakse pea 600 keelt. New Yorklased nimetavad linna sea maailmalinnaks.

Teised linnaosad on Brooklin, Queens, Bronx, Staten Island. Viimane asub samuti omaette saare peal.

Keskuse asukoha tõttu on New Yorkis palju sildasid.

New York on olnud ajaloos ka Ameerika pealinn. New Yorgis on erinevad linnaosad. Hiina linnaosa, jne). Ameerikas on mõtlemine teistsugune kui Euroopas. Uue elu sooviga on uut moodi lähenetud ka linnaehitusele.

Linn on nagu malelaud. Tänavad ja avenüüd, mis on peamiselt numbritega tähistatud. Allosa (down) on lõuna pool ja põhja pool asuvat osa nimetatakse ülal (Up).

5. Avenüü (või Broadway) jagab linna omakorda idaosaks (East) ja lääneosaks (West). (Sarnane ruuduline süsteem on ka teistes Ameerika linnades).

Ilusaid maalilisi vanalinnu ei ole. NewYorkis kõik on kaootiline ja eripalgeline. Mitmekesisus ongi linna omapäraks. Viimane meelitab linna noori. Samas on siin hakkama saada raske. Ega keegi ei oota ja tööpuudus on New Yorkis kõrge. Kõige kiiremini kasvab latiinode (Lõuna-Ameerika immigrantide) osakaal. Ennustatakse, et aastaks 2050 on Ameerika ühendriikides latiinosid rohkem kui valgeid. Enamikes baarides ja restoranides teevad musti töid just latiinod.

Koolisüsteem

Koolid võivad tunduda kohati päris karmid. Hommikul minnakse läbi metalliotsijast, et tagada laste turvalisus. Näiteks lapsed ei tohi linnas liikuda üksi ilma täiskasvanuta (või hooldajata). Juhul kui politsei sellise juhtumi tuvastab võib vanemat oodata ees ka lühiajaline vangistus. Distsipliinil on koolis väga suur tähtsus. New Yorkis on riiklik koolisüsteem. Tasuta süsteemis õpib ligikaudu miljon last. Lisaks on linnas ka 900 erakooli, kus on väga kõrged õppemaksud. Headesse (tipp) erakoolidesse saamiseks on konkurss ja loterii. Riiklike koolide osas inimesed valivad elukohtasid, et lapsed saaksid elukohajärgsesse heasse kooli.

70-ndatel üritati koolides erinevaid rahvusi koolides lõimida. Samas on endiselt mustanahaliste koolid mustanahaliste linnaosas jne.

Hävitatud Maailmakaubanduse kaksiktornid.

Sel sügisel, 11. septembril, möödub 10 aastat WTC tornide õnnetusest, kus kaks kõrgeimat maja lennukirünnaku tulemusena kokku sulasid. Uued ehitatavad majad saavad olema 1776 jalga kõrged (Ameerika iseseisvusdeklaratsiooni aasta järgi). Euroopa ühikutes tuleva tornid ca 600 m kõrged.



WTC tornide taastamistööd

Presidendiproua

Toitumine ja kehakaal on ameeriklastele oluline teema. Michelle Obama (sarnaselt teeb Evelin Ilves) on võtnud oma eesmärgiks, et lapsed toituksid tervislikult. Jooksmine ja tervisesaalides käimine on muutumas järjest rohkem ameeriklastele igapäevase elu osaks.

Tähtsad pühad
4. juuli on ameeriklastele suurim püha. See päev on Ameerika sünnipäev.

Ameerikal, erinevalt Eestist, võib panna välja lipu kes ja millal iganes. 4. juulil pannakse kõikjale välja lipud. Ameeriklased on väga uhked oma riigi üle ja seda näidatakse välja igal võimalikul juhul.

Teine suur püha sügisene lõikuspüha e. tänupüha (Novembris ingl.k. Thanks Giving). Tänatakse aastat nö saagi eest. Tänupüha tähistatakse olenemata rahvusest. Peal seda hakkab ameeriklane valmista jõuludeks ning uueks aastaks.

Noortele on tähtsaks pühaks (Oktoobri viimane kuupäev) Halloween. Ameerikas ei ole vaja midagi teha (erinevalt Eesti Mardi ja Kadri kommetest). Ei ole vaja laulda ega luuletusi lugeda. Koputatakse uksele ja palutakse midagi anda. Kui ei anta, siis võib tomatitega pilduda. Karm.

--

Ekskursioon lõppes keskpargis -Strawberry fieldi juures, kus asub John Lennoni mälestuspaik.


Väikse peatuse järel suundusime linnast välja kaubanduskeskusesse. Ostlema või poodlema kuidas kellelegi meeldib ütelda.
Homme on siis ees ootamas kaks esimemist koolis, mille järel lahkume New Yorgist.

No comments:

Post a Comment