Neljapäev, 9.juuni

Amishite talu-muuseum

Ehedal kujul amisheid meil näha ei õnnestunud. Amishide talu-muuseum, millega tutvusime, oli sarnane meie Vabaõhumuuseumiga. Kuigi tegu oli ajalooliste esemetega, oli küla koopia tehtud pigem ajaloo säilitamiseks ja turistidele tutvustamiseks. Samas sõidu ajal oli näha ka bussi aknast põldude taga asuvaid amishite maju (talusid).

AmishiteTaustast:

Tegu on mõnisada aastat tagasi Euroopast Ameerikasse tulnud usurühmitusega, kes pidas usureforme Euroopas liiga uuenduslikeks . Nimetus amish tuleneb preestri nimest Jacob Amman, kes Ameerikas oma reeglitega kogukonna asutas ja neile siis sellise nime andis. Amishitel on omad reeglid, mida siis kogukond jälgib. Reeglid puudutavad nii riietust, suhtlust välisilmaga, peretraditsioone jne. Lisalugemist amishite kohta 

Mitmedki ekskursiooni ajal näidatud asjad on eestlasele tuttavad. Näiteks hoidiste tegemine, tööriistad, millega amishid põllutööd või kodutöid teevad jne. Kuna amishid hoiavad eemale tänapäeva ajaröövlitest nagu televiisor, internet jne siis on amishite hulgas väga kõrgelt arenenud käsitöötraditsioonid (puidust esemete valmistamine, õmblustööd jne).

Peale ringkäiku oli võimalik osta amishite tehtud käsitööd. Mitmedki asjad olid huvitavad. Näiteks kuuma tassi või poti alla alused, mis olid täidetud aroomitaimedega. Võite ette kujutada milline meeldiv lõhn levib toas, kui sellisele alusele asetada soe nõu.

Lakewoodi Eesti maja

Ekskursiooni järel kõht täis traditsioonilise kiirtee ääres asuvas bufees ja võis jätkuda sõit Lakewoodi Eesti maja suunas.

Lakewood (New Jersey osariigis) jääb umbes poolele teele New Yorgi ja Washingtoni vahel. Linnas elab ca 40 000 inimest. Eestlasi Lakewoodis väga palju enam ei ela ja Eesti majas käivad koos ka Lakewoodiga piirnevates piirkondades elavad eestlased.

 Lakewoodi Eesti maja

Lakewoodis oli väga soe ja sõbralik vastuvõtt. Laululapsed oli esimene lastekoor, kes külastas Lakewoodi Eesti maja. Arvan, et see külaskäik oli väga oluline Lakewoodi eestlaste kogukonna jaoks.

 Tänusõnad

Õhtul hakkas sadama äiksevihma, mis leevendas kuumust. Välgud sähvisid tihedalt (iga 10-15 sekundi tagant) ja taevas oli pidevalt valge ja välgunooli täis. Loodame, et homme on taas ilus soe ilm kui  kavas lõbustuspargi külastus ja seal esinemine. Õhtul hilja peaksime jõudma Washingtoni. Tõenäoliselt jääb homne postitus ülehomsesse, kuna ei ole kindel kas ja kuidas õnnestub pääseda õhtul hilja internetti. Tänane postitus õnnestus vaid tänu juhusele, et sattusime peresse ja meile anti juurepääs Wifile.

Kolmapäev, 8.juuni

Jõudsime lõpuks õhtuks Philadelphiasse. Lõunapoole jõudes läheb ilm soojemaks. Vaatan telekat ja on antud soojahoiatus. Täna oli kella viie ajal 36,6C (89 F), ning sama natuke prognoos ootab meid homseks 37,2  (99F). Loodetakse kuumarekordit. Jahutatud bussist või ruumist õue astudes tunned nagu astuksid sauna.

Päeval kontsert ameerika koolis läks hästi. Kuigi laulsime eesti keeles oli vastuvõtt soe. Kardri tegi väga head sissejuhatused ja kuulajad elasid lauludele kaasa.

Kavadatud küsimuste voorud kontserdi lõpus kujunesid kavandatust pikemaks. Erinevalt Eestist, kus küsimuse peale kas kellelgi on küsimusi saabub saali vaikus, ollakse Amerikas valmis suhtlema ja esitama küsimusi seinast-seina. Kätemeri küsida soovijatest ei tahtnud lõppeda ning kahjuks ei saanud kõik huvilised vastuseid oma küsimustele.

Ameerika koolis andsime järjest 15 min vahega kaks kontserti. II osa eel tuli Neeme Raud ja tegi väikse intervjuu laste ja Kadriga. Kui võimalik on, siis tuleb laululaste reisist väike uudisnupp laupäevases AK-s. Nii et jälgige mängu

Võtsime kontserdi esimese osa linti nii et loodetavasti varsti saab ka sellest mõned lõigud Youtube ülesse.

Ameerika ja Eesti koolil tunduvad olevat päris mitmed erinevused.

Esiteks võtab kõiki sisenejaid koolis vatsu politsei. Kõik vanema pidid end sisse kirjutama. Selles mõttes on liikumiste üle range kontroll. Igat inimest kooli sisse ei lasta, täiskasvanud ei tohi minna laste tualetti jne.

Teisalt õppimistingimused (füüsiline ümbritsev keskkond) tundub Eesti kolides olevat meeldivam. Rauduksed, kitsad koridorid, raudvõred esimes korruse akende ees ei jätnud väga vaba ühiskonna kuvandit.

Samas lapsi ei tundu see häirivat ehk sotsiaalsust ja loovust tundub, et arendatakse esimestest aastatest rohkem kui Eesti koolides. Eestits minnakse kohe esimesest klassist faktide õpetamise teed. Ameerikas alustatakse faktide õpetamisega hiljem. Esimesed aastad kuluvad loovuse jms arendamisele.

Homme siis suund Lakewoodi poole. Päeva esime poole veedame Amishitel külas olles.

Teisipäev, 7. juuni

Päev algas prooviga ning seejärel jätkus bussiekskursiooniga Neeme Raua juhtimisel. Neeme on elanud New Yorkis 17 aastat. Mõned märkmed Neeme jutust linna kohta.

Fakte New Yorgist

Linnas elab 6 korda rohkem inimesi kui Eestis (ca 8 mln inimest). Lisaks kui arvestada ka New Yorkiga piirnevad alad siis on elanikke kokku ca 20 mln. New York koosneb 5 linnaosast. Keskuseks on Manhattan, mis asub saarel, mida ühelt poolt (läänest) piirab Hudson river ja idast East river. Piiratud pindala tõttu saab ehitada vaid kõrgustesse. Seetõttu on keskuses palju pilvelõhkujaid. (Eve täiendas, et igal majal on õigus õhule (kõrgusele). Viimast õigus saab vabalt võõrandada ehk kõrged majad on ehitatud teiste majade õiguste arvelt).

Kõige esimestena aastal 1624 tulid New York alale Hollandlased. Siis pandi linna nimeks Uus Amsterdam. Hollandlaste järel tulid inglased, kes said selle ala (lahingutes) oma valdusesse. Inglise York-i hertsogi järgi pandi linna nimeks New York.

New York on olnud alguses peale kõige suurem linn Ameerikas. New York on linn, mis on esimeseks kohaks, kuhu maandutakse Ameerikasse tulles. Seetõttu on linna tekkinud palju erinevaid rahvuslikke kogukondi. Linnas räägitakse pea 600 keelt. New Yorklased nimetavad linna sea maailmalinnaks.

Teised linnaosad on Brooklin, Queens, Bronx, Staten Island. Viimane asub samuti omaette saare peal.

Keskuse asukoha tõttu on New Yorkis palju sildasid.

New York on olnud ajaloos ka Ameerika pealinn. New Yorgis on erinevad linnaosad. Hiina linnaosa, jne). Ameerikas on mõtlemine teistsugune kui Euroopas. Uue elu sooviga on uut moodi lähenetud ka linnaehitusele.

Linn on nagu malelaud. Tänavad ja avenüüd, mis on peamiselt numbritega tähistatud. Allosa (down) on lõuna pool ja põhja pool asuvat osa nimetatakse ülal (Up).

5. Avenüü (või Broadway) jagab linna omakorda idaosaks (East) ja lääneosaks (West). (Sarnane ruuduline süsteem on ka teistes Ameerika linnades).

Ilusaid maalilisi vanalinnu ei ole. NewYorkis kõik on kaootiline ja eripalgeline. Mitmekesisus ongi linna omapäraks. Viimane meelitab linna noori. Samas on siin hakkama saada raske. Ega keegi ei oota ja tööpuudus on New Yorkis kõrge. Kõige kiiremini kasvab latiinode (Lõuna-Ameerika immigrantide) osakaal. Ennustatakse, et aastaks 2050 on Ameerika ühendriikides latiinosid rohkem kui valgeid. Enamikes baarides ja restoranides teevad musti töid just latiinod.

Koolisüsteem

Koolid võivad tunduda kohati päris karmid. Hommikul minnakse läbi metalliotsijast, et tagada laste turvalisus. Näiteks lapsed ei tohi linnas liikuda üksi ilma täiskasvanuta (või hooldajata). Juhul kui politsei sellise juhtumi tuvastab võib vanemat oodata ees ka lühiajaline vangistus. Distsipliinil on koolis väga suur tähtsus. New Yorkis on riiklik koolisüsteem. Tasuta süsteemis õpib ligikaudu miljon last. Lisaks on linnas ka 900 erakooli, kus on väga kõrged õppemaksud. Headesse (tipp) erakoolidesse saamiseks on konkurss ja loterii. Riiklike koolide osas inimesed valivad elukohtasid, et lapsed saaksid elukohajärgsesse heasse kooli.

70-ndatel üritati koolides erinevaid rahvusi koolides lõimida. Samas on endiselt mustanahaliste koolid mustanahaliste linnaosas jne.

Hävitatud Maailmakaubanduse kaksiktornid.

Sel sügisel, 11. septembril, möödub 10 aastat WTC tornide õnnetusest, kus kaks kõrgeimat maja lennukirünnaku tulemusena kokku sulasid. Uued ehitatavad majad saavad olema 1776 jalga kõrged (Ameerika iseseisvusdeklaratsiooni aasta järgi). Euroopa ühikutes tuleva tornid ca 600 m kõrged.

WTC tornide taastamistööd

Presidendiproua

Toitumine ja kehakaal on ameeriklastele oluline teema. Michelle Obama (sarnaselt teeb Evelin Ilves) on võtnud oma eesmärgiks, et lapsed toituksid tervislikult. Jooksmine ja tervisesaalides käimine on muutumas järjest rohkem ameeriklastele igapäevase elu osaks.

Tähtsad pühad
4. juuli on ameeriklastele suurim püha. See päev on Ameerika sünnipäev.

Ameerikal, erinevalt Eestist, võib panna välja lipu kes ja millal iganes. 4. juulil pannakse kõikjale välja lipud. Ameeriklased on väga uhked oma riigi üle ja seda näidatakse välja igal võimalikul juhul.

Teine suur püha sügisene lõikuspüha e. tänupüha (Novembris ingl.k. Thanks Giving). Tänatakse aastat nö saagi eest. Tänupüha tähistatakse olenemata rahvusest. Peal seda hakkab ameeriklane valmista jõuludeks ning uueks aastaks.

Noortele on tähtsaks pühaks (Oktoobri viimane kuupäev) Halloween. Ameerikas ei ole vaja midagi teha (erinevalt Eesti Mardi ja Kadri kommetest). Ei ole vaja laulda ega luuletusi lugeda. Koputatakse uksele ja palutakse midagi anda. Kui ei anta, siis võib tomatitega pilduda. Karm.

--

Ekskursioon lõppes keskpargis -Strawberry fieldi juures, kus asub John Lennoni mälestuspaik.

Väikse peatuse järel suundusime linnast välja kaubanduskeskusesse. Ostlema või poodlema kuidas kellelegi meeldib ütelda.
Homme on siis ees ootamas kaks esimemist koolis, mille järel lahkume New Yorgist.

Esmaspäev 06.juuni

Hommikul oli tunda, et tuleb palav päev. Soojus iseenesest ei olekski nii kurnav, kui niiskus, mis on omane idarannikule. Keskpäeval, mil alustasime laevasõitu, oli soojust umbes 28 C. Samas oli laevasõidu ajal kerge tuul, mis mõnevõrra jahutas.

Laevasõit algas 12 Avenüült. Laeva pardalt oli näha lennukikandja.  Ameerika sõjalaev II maailmasõjast, mis on muudetud muuseumiks. Grupina saime esimesena pardale ning valida parimad kohad vaatamiseks ja istumiseks.

Enne väljumist laeval

Laevareis viis meid mööda jõge Manhattani teisele poole ning tagasi. Laeva pardalt olid näha Manhattani pilvelõhkujad rivistatult meie eest. Samas paistis teiste pilvelõhkujate vahelt välja juba ka ühe taastatava  Maailmakaubanduskeskuse poolelioleva torni tipp .

Vaade Manhattanile Hudsoni jõelt

Laevareis viis meid mitme silla (nt Brooklin Brigde) alt läbi, mis ühendavad Manhattanit teiste New Yorgi linnaosadega.  Need sillad on omaette ehitusimed.

Laeval sõime ehtsat Subway (metroo) einevõileiva, mida Eve oli kaasa ostnud.Tagasiteel peatusime viivuks Vabaduse samba juures. Kingitus, mida prantslased tegid 1884. aastal ameeriklastele nende 100-nda iseseisvuspäeva tähistamiseks.

Vaade Vabaduse sambale

Laeva giid oli kuulnud, et tegu on kooriga ning palus esitada ühe laulu. Kiiretsi kogunesid lapsed kokku ja esitasid kaks lugu. See oli siis tänase proovi eest.

 

Pärast laevareisi sõitsime bussiga Broadway-le Madam Tusseaud vahakujude muuseumi. Liftiga 9. korrusele ja siis hakkasime allapoole liikuma. Iga korrus oli temaatiline: alates rokkstaaridest, sportlastest kuni presidentideni välja. Kujude detailide täpsus pani imestama – higipiisad muusikute palgel jne. Külastus lõppes lühikese 4D filmiga. Pildistamist sai päeval palju ning paljudel olid kas fotoaparaatide akud tühjad või mälukaardid täis.

Pilguheit ühele eksponaatide saalile

Muuseumist jalutasime Emipre State Buildinguni, liikumaks 86. korrusel asuvale vaateplatvormile. Esmalt sõitsime liftiga 80. korrusele. Sõit võttis võib-olla minuti. Liftis korruseid näitav tabloo ei kerinud numbreid edasi mitte ühe kaupa vaid 10 korruse kaupa. Tundus, et lift liikus päris kiiresti. Edasi järgmise liftiga viimased 6 korrust võtsime juba tavakiirusel. Platool avanes  kogu New Yorgile nii kaugele kui silm ulatas. Ilusa selge ilma tõttu oli vaade hämmastav. „Vau”, nagu ütlevad ameeriklased, kui nad imestavad. Samas üleval platool ei tekkinud tunnet, et asud kõrgel pilve piiril.

New York linnulennult.

Päev lõppes jalutuskäiguga Broadwayl ja õhtusöögiga Eesti majas. Nii mõnigi lapsevanem ja õpetaja oli õhtuks võtnud kergelt punanaha ilme. Samas kaks järgnevat päeva New Yorgis tulevad veel soojemad. Kolmapäevaks lubati temperatuuri üle 30 kraadi. Nii et Ameerika võtab meid tõeliselt soojalt vastu.

Pühapäev, 5. juuni 2011

Esimene öö peredes magatud. Ilm oli ilus ning kõik kogunesid omal käel New York-i Eesti majja. Pühapäevane  programm algas lõuna ajal prooviga. Sel aja kui lapsed tegid proovi said vanemad tunni vaba aega linna uudistamiseks.  

Lapsed olid ilusti hääles. Natuke pusimist oli helitehnika sättimisega. Eesti majal on helitehnika kuid puudub inimene, kes seda teemat valdaks. Pidime ise pusima ja katsetama, et mikrofonid ei vilistaks ja taustamuusika tasakaalu saaks.

Peale proovi oli lastel korralik lõuna (hakklihakaste ja kartulipuder). Toitu serveeriti seal samas Eesti majas. Ja siis oli kõik valmis esimeseks esimemiseks Ameerika mandril.

Kontsert algas kell 15.00.Kuulajad hakaksid kogunema varakult enne kontserti. Kontserdi alguseks oli Eesti maja teise korruse saal rahvast täis. Peamiselt olid kuulajateks tulnud vanem põlvkond.

Kokkuvõttes kontserdil kõik õnnestus. Lapsed laulsid ilusti ja said tormilise aplausi osaliseks.

Väike lõik Eesti majas toimunud kontserdist. 

Peale kontserti (kusagil kella 17.00-st) oli vaba õhtu, kus sai omal käel natukene linna avastatud. Jalakäijate tänav Broadway, värviliste ekraanide ja reklaamide möll TimeSquare jne.

 Vaade broadway-le

 Vaade Time Squari-le

Melule Time Squaril saab heita pilgu järgneva veebikaamera kaudu http://www.earthcam.com/usa/newyork/timessquare/

Homme on plaani järgi puhkepäev. Päev algab ennelõunal 90 minutilise laevareisiga Hudsoni jõel ning linna vaatamistväärsustega (sh Vabaduse sambaga) tutvumine. Pealse seda Madam Tussauds muuseumi külastus ning õhtupoole pilguheit linnale ülevalt poolt Empire State Building vaateplatvormilt.   

Laupäev, 04.juuni 2011

Lõpuks ometi kohal. Hommikul kell 5 alanud matk Tallinna Lennujaamast on päädinud maandumisega Newark lennujaamas. Kokku kulus sihtkohta jõudmisele 14 tundi.

Reisisime kahes rühmas. Üks rühm vahemandumisega Kopenhaagenis ja teine rühm Stockholmi kaudu. Lendamiseks oli ilm sobilik. Päiksepaisteline ja pilvitu taevas. Tüdrukud, kes lendasid esimest korda elus, olid lennu lõpus rõõmsad. Kommentaar „Vahva!”. Lennukis sai mitu korda süüa, vaadata filme või mängida videomänge. Kes suutis proovis mõneks ajaks sõba silmale saada. Esimene pikk lennureis kujunes oodatust kergemaks.

Ameerika piiril kulges kõik ladusalt ning karmina kujutatud tollikontroll tundus seekord päris leebena.

Esmamuljed New Yorgist on võimsad sillad ja kõrged majad. Paarikümnekorruselised elumajad on täiesti tavalised. Tekkis uitmõte, et mis saaks kui ühes sellises majas peaks korraldama ühistu koosoleku. Siis jääks vist ka Linnahalli saal väikeseks.

Lennujamast kesklinna jõudmiseks ei ületanud me jõge vaid sõitsime tunneli kaudu jõe alt läbi.  Ehk suurlinna elu ei käi ainult maa peal vaid ka õhus ja maa all.

Eesti majasse esinemisriided ära antud ja kõik peredesse laiali ning puhkama. Tüdrukutel oli õhtupoole päris tegemist silmade lahtihoidmisega. 

Piltide üleslaadimisega tekkisid väikesed tõrked ehk fotoseeriad paneme üles peale reisi koju jõudes.

Kaks nädalat reisini

Eesti Raadio laululaste Ameerika reisini on jäänud napid kaks nädalat. Laupäeval 4 juunil 2011 stardivad laululapsed, nende õpetajad ja osad laspsevanemad 10 päeva pikkusele reisile Ameerikasse.

Reis sisaldab nii tõsist tööd (proovid ja esinemised) kui ka meelelahutust. Käesolevas blogis katsume jooksvalt kajastada reisi kulgu ja muljeid andmaks lastevanematele infot nende laste tegemistest. Loodame, et lastele tuleb sellest meeldejääv reis. Reisi ligikaudne marsuut on kuvatud alljärgneval kaardil.

Esimene peatuskoht on New Yorgi Eesti maja http://www.estonianhousenewyork.com/

Katsume enne reisi lisada blogisse mõningast taustainfot reisi ja sihtkohade kohta.